Belgia arhitekt Luc Schuitenil on visioon, et aastaks 2100 on „jätkusuutlik areng muutunud pleonasmiks“, ning kõiksugune linnaareng on paratamatult jätkusuutlik. Tuleviku linnad toovad uusi elu- ja tööharjumusi, liikuvust ja liideseid, mis ristuvad ja eksisteerivad koos looduskeskkonnaga. Kohalikud omavalitsused mängivad selles ümberkujundavas muutuses tähtsat rolli, eelkõige infrastruktuuris - luues mahajäetud hoonetest ja ruumidest haljasalasid, ühendades linnavõrku, võimaldades jalakäijate ühendusi ja infrastruktuuri ühest linnaosast teise. Lisaks selliste meetmete keskkonnakasule muutuvad avalikud ruumid ka loovuse, õppimise ja mõttevahetuste keskkondadeks.

Laeken 1800-2200, La Cité végétale, Luc Schuiten. Allikas: Vegetalcity.

Käesolevas artiklis vaadeldakse lähemalt vajadust rohelise taaselustamise järele URBACTi GreenPlace'i tegevusplaneerimise võrgustiku kontekstis, mis on üks 30-st URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikust (juuni 2023 kuni detsember 2025). GreenPlace, mida juhib Wroclaw (Poola), tegeleb kasutamata, mahajäetud ja unustatud kohtade rohelise taaselustamisega, kaasates samaaegselt kohalikku kogukonda.

Unustatud ja kasutamata linnaruumide küsimus

Euroopa linnamaastik on viimastel aastakümnetel muutunud. Endised tööstus- või raudteeinfrastruktuurid, tehased, ehitusplatsid, tapamajad, suured tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, kaubanduskeskused, bürood või lõpetamata hooned ja linnakeskused, endised sõjaväe kasarmud, pargid ja haljasalad - mitmesugused hooned ja ruumid on kaotanud oma esialgse funktsiooni, jäänud kasutamata, maha jäetud ja/või unustatud.

Bukaresti delta. Allikas: Marcelline Bonneau.

Need hooned ja alad võivad olla maha jäetud või kasutamata erinevatel põhjustel:

- kohtadega seotud negatiivsed juhtumised ja seosed;

- sotsiaalsed, ajaloolised ja majanduslikud muutused linnas;

- rahvastiku suundumine maapiirkondadest linnadesse ja muutused elamisviisides (nt suuremad majad, vähem inimesi ühe pereüksuse kohta);

- arendamata maa madal hind võrreldes maa-alade ümberkujundamise kõrgete kuludega (nt mahajäetud tööstusalade taastamine).

Nende alakasutatud maa-alade, ruumide ja hoonete haldamine on Euroopa regionaalarengu poliitika ja rahastamise raamistike üks peamisi eesmärke. Kui midagi ette ei võeta, avaldavad need ruumid negatiivset mõju keskkonnale ja elurikkusele. Näiteks võivad endised laohooned moodustada nn soojussaared ning ladustatud reostus võib põhjustada täiendavaid probleeme, mis on muuhulgas seotud vihmavee juhtimisega. Kasutamata avalikud ruumid võivad avaldada negatiivset mõju ka maakasutusele, rääkimata maasurvest ja kontrollimatust linnaarengust (valglinnastumine) ning sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest ja ebakindlusest.

Kui me aga midagi ette võtame, siis näeme positiivset mõju keskkonnale. Looduspõhised lahendused, mahajäetud tööstusalade alade taastamine, roheline infrastruktuur ja muud tehnilised rohelahendused - sealhulgas moderniseerimine või energiavõrgud - võivad suurendada elurikkust, kaitsta elupaiku, meelitada ligi uut loomastikku ja taimestikku ning integreerida kliimaga kohanemise lahendusi, mis on seotud näiteks vihmavee juhtimise ja veehoidmisega.

URBACTi võrgustikes osalevad linnad, näiteks nagu Lille (Prantsusmaa) ja Heerlen (Holland), on oma kogukonnas taastatud avalike ruumide positiivse mõju näidisjuhtumiteks. Poliitilised soovitused ruumide ja hoonete taaskasutamiseks hõlmavad muu hulgas järgmist: arhitektide ja planeerijate kaasamine maakasutuskavade väljatöötamisse; realistlike maa- ja finantseelarvete kindlaksmääramine; avaliku ja erasektori partnerlusmudelite kaalumine.

Miks on vaja arendada rohelist taaselustamist?

Roheline taaselustamine on silmapaistev viis, kuidas käsitleda kasutamata, unustatud ja mahajäetud kohti nii säästva linnaarengu vahendina kui ka eesmärgina iseenesest. Nende kontseptsioonide aluseks olevaid kõige levinumaid põhimõtteid käsitletakse järgmistes lähenemisviisides:

GreenPlace: 10 linna, mis taaselustavad koos kohalike kogukondadega unustatud linnaruume

Eespool kirjeldatud lähenemisviisid rohelise taaselustamise ja taaselustamise kohta moodustavad GreenPlace tegevusplaneerimise võrgustiku tuumiku. Wroclawi (Poola) linna juhtimisel kuuluvad sinna partnerlinnad Boulogne-sur-mer Développement Côte d'Opale (Prantsusmaa), Bukarest-Ilfovi metropolipiirkonna kogukondadevaheline arendusühendus (Rumeenia), Cehegin (Hispaania), Limerick (Iirimaa), Löbau (Saksamaa), Nitra (Slovakkia), Onda (Hispaania), Quarto d'Altino (Itaalia) ja Vila Nova De Poiares (Portugal).

Partnerprofiilide mitmekesisus rõhutab sellise partnerluse rikkust ja lisaväärtust. Mõned neist linnadest on väikesed (nt Vila Nova de Poiares-es, 7 281 elanikuga), teised väga suured (nt Bukarest-Ilfov, 2 298 000 elanikuga). Mõned on maapiirkonnad (nt Quarto d'Altino), mõned on väga linnalised (nt Wroclaw), teisi peetakse arenenud (nt Limerick) või vähem arenenud (nt Nitra) kohtadeks.

Partnerlinnad võivad olla rohelise taaselustamise ja kogukonna kaasamise eri etappides. Neil võivad olla erinevad kontekstid ja probleemid, nagu on märgitud GreenPlace'i alusuuringus, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tegevusplaneerimise võrgustike konteksti, metoodikat ja tegevuskava. Hoolimata nendest erinevustest õpivad nad juba praegu üksteiselt väga palju!

Linnapartnerid keskenduvad eelkõige järgmistele unustatud ja kasutamata linnaruumide põhikategooriatele:

- Hüljatud hooned: nuudlitehas Löbau linnas, linnakeskus Quarto d'Altinos;

- Unustatud (kuid osaliselt kasutuses olevad) hooned: Popowice trammidepoo Wroclawis, Victorei trammidepoo Bukarest-Ilfovis; 

- Kasutamata haljasalad: keskaegne müür Limerickis, roheline tsoon Vila Nova de Poiaresis, Ejidos Ceheginis;

- Kasutamata hoonestatud alad: tulevane roheline kops Ondas, Station-Bréquerecque'i ala Boulogne-Sur-Meris, Martin's Hill - endine sõjaväe kasarmuala Nitras.

Löbau partnerid andsid hiljuti aru kohaliku kogukonna kaasamisest mahajäetud tehase territooriumi taaselustamise kavasse.

URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikud: rohelisemad horisondid

GreenPlace'i tegevusplaneerimise võrgustiku töö edenedes on peagi oodata veel rohkem uudiseid.

URBACT IV programmi laiemas plaanis ei ole GreenPlace ainus URBACTi tegevusplaneerimise võrgustik, mis muudab linnu rohelisemaks. Veel mõned märkimisväärsed võrgustikud on COPE, Let's Go Circular, BiodiverCity, Eco-Core ja In4Green on!

Konkursi tingimustest andsime lihtsa ülevaate eestikeelsel veebiseminaril, mida on võimalik järgi vaadata siit.

EL URBACT programm avas 15.aprillil konkursi heade linnapoliitika praktikate (Good Practice Call) leidmiseks, mille tulemusena valitakse välja parimad linnapoliitika näited Euroopas, mis on väärt laialdasemat rakendamist teistes kohtades. Selleks tuleb kohalikul omavalitsusel täita URBACT programmi lehel  ingliskeelne vorm, milles mõnda seni edukalt rakendatud ja innovaatilist kohalikku lahendust kirjeldatakse ning esitada see URBACT programmile 30.juuniks 2024. Parimad ja uuenduslikumad poliitikanäited välja pakkunud omavalitsused saavad esmalt nn Hea Praktika Linna nominatsiooni, millega seejärel kaasneb õigus asuda ise moodustama URBACT võrgustikku (URBACT Transfer Networks) ja olla tekkivas võrgustikprojektis ka juhtpartner. Hea Praktika Linnad saavad mitmeid häid võimalusi oma kohaliku poliitikanäite tutvustamiseks üle Euroopa, nt esitlused URBACT linnafestivalil ja teistel üleeuroopalistel üritustel. Kindlasti teeb see nominatsioon linna väga atraktiivseks partneriks nii URBACTis kui ka teistes rahastusprogrammides.

Taotlema sobivad omavalitsused. Kuna URBACT programm tegeleb peamiselt linnaliste küsimustega, siis võiksid Eestis taotlejateks olla nii linnad kui ka need omavalitsused, mille igapäevane elurütm on keskuslinadega tihedalt seotud (regionaalsed linn-maa seoste teemad). Võimalikud poliitikapraktikate teemad võivad aga olla väga erinevad - oluline on, et need on seotud säästva linnaarengu teemadega Euroopa ühtekuuluvuspoliitika mõttes ja/või ÜRO kestva arengu eesmärkidega. Tähelepanuväärne on, et konkurss sobib ka väiksematele omavalitsustele (ei ole elanike arvu piirangut). Samuti ei pea esitatav hea praktika olema seotud varasema osalusega URBACT või mõnes muus EL projektis. Kirjeldage oma poliitikanäidet, mida sooviksite laiemalt tutvustada ning mille puhul teie linn või vald sooviks rahvusvaheliselt kogemusi vahetada (n-ö valideerida).

Inspiratsiooni (millised teemad Euroopa parimate linnapoliitikate hulka jõudsid) võib leida eelmisest hea praktika konkursist 2017.aastal (vt andmebaas siin: https://urbact.eu/good-practices/home). Kokku valiti siis välja ligi 100 head praktikat.

Konkursi tingimuste lihtsa ülevaate anname eestikeelsel veebiseminaril 29. aprillil, kell 15.00-16.00 (+30 min vaba küsimuste aega neile, kes seda vajavad).

Liitumise link siin: 

https://ut-ee.zoom.us/j/94691422285?pwd=Q3lGdGtVMTcxdVZwSVdXdy9adHpFUT09

Kui soovite, et mõnele juba praegu tekkivale küsimusele infopäeval vastame, siis võite selle saata meile ka enne infopäeva alloleval emailil.

URBACT programm korraldab aga juba 25.aprillil ka esmase ingliskeelse infotunni: 25. aprillil, kell 10.00-11.00 CEST (11.00-12.00 Eestis), Online info session: The call for Good Practices in a nutshell

Konkursikutse eesmärk on pakkuda linnadele võimalust kogu Euroopas oma tegevusega silma paista, saada tunnustust ning olla inspiratsiooniks ja eeskujuks teistele linnadele. 

URBACT valib välja ca 100 parimat linnapoliitikat Euroopas. Väljavalitutel on võimalus oma head praktikat tutvustada URBACT linnafestivalil 8.-10. aprillil Wroclawis (Poola). Samuti saavad hea praktika linnad õiguse osaleda ülekandmisvõrgustike konkursil juhtpartnerina ning kokku panna selline võrgustik, kus teised linnad saavad õppida temalt, kuid kus ka see linn ise saab võimalikult palju uusi lisamõtteid oma linnauuenduse edasiarendamiseks ja valideerimiseks juurde.

URBACT Eesti korraldab online veebiseminari 29. aprillil kell 15.00.

Teema: URBACT Eesti Good Practice konkurssi tutvustav veebinar
Aeg: 29. aprill 2024 kell 15:00 

Veebiseminariga liitumise link:
https://ut-ee.zoom.us/j/94691422285?pwd=Q3lGdGtVMTcxdVZwSVdXdy9adHpFUT09

Meeting ID: 946 9142 2285
Passcode: 583602
 

URBACT sekretariaat korraldab mitmeid info jagamise veebinare:

• 25. aprill 2024, 11.00-12.00, ülevaade konkursikutsest
• 23. mai 2024, 11.00-12.00, linnade võimalused välja paista 
• 20. juuni 2024, 11.00-12.00, heade praktikate edasiarendamise võimalused

Rohkem infot URBACTi kodulehel!

Sooliselt võrdõiguslikud linnad

Enamik linnastrateegiaid ja tegevuskavasid näeb õhtu ja hommiku vahelist aega tarbimisruumina, pöörates palju tähelepanu traditsiooniliselt ööga seotud tööstusharudele nagu meelelahutus ja toitlustus. Siiski on öö ka aeg, mil toimivad mitmed kasulikud teenused - ühistransport, logistika, jäätmekogumine ja tervishoid, mis kõik on meie linnade toimimiseks hädavajalikud.  

Baarmenid, koristajad, autojuhid, meditsiiniõed ja logistikud on vaid mõned näited nn “pimeda aja” töötajatest. Kui vaadata öömajanduse mõju kohalikule tööjõule üle maailma, siis näiteks New Yorgis toetab öömajandus 300 000 töökohta ainuüksi kultuuri- ja meelelahutussektoris (toidu-ja majutusteenused, baarid, kunst, ja sport), Londonis töötab öösel 1,6 miljonit inimest (191 000 inimest töötab tervishoius, 178 000 professionaalsetes teenustes, 168 000 kultuurisektoris).  

Sooline tööjaotus jätab aga öises majanduses ruumi ebavõrdsusele. Ainult 38% Londoni öötöötajatest on naised ja statistika ei arvesta täielikult hoolduskohustusi, mida täidavad enamasti naised öisel ajal kodus.  

Linnade öötöö ümberkujundamine naiste jaoks on ülioluline parandamaks konkurentsivõimet ja turvatunnet, aga ka kaitsta naisi ahistamise eest ja edendada soolist võrdõiguslikkust uute teenuste ja funktsioonide kaudu.

 Turvalisemate linnade nimel

Naiste juurdepääsu edendamine parematele öistele töökohtadele on väljakutse, mida tuleb linnades lahendada mitmes mõõtmes. Turvalisuse tajumine avalikus ruumis on otsustav tegur, mis mõjutab ka naiste töövalikuid. Euroopa linnade elukvaliteeti käsitleva 2023. aasta aruande kohaselt tunnevad naised end öösel linnas vähem turvaliselt kui mehed (67% võrreldes 72%-ga). 

Juurdepääs sagedasele, ohutule ja usaldusväärsele ühistranspordile on oluline, et vähendada ebavõrdsust öises majanduses. "Naised keelduvad sageli töökohtadest öövahetuste tõttu. Ööbussi või -rongi ootamine võib olla väga problemaatiline ja see hoiab sageli naisi nendest transpordivahenditest eemal, sundides meid kulutama palju rohkem raha kui mehed, et turvaliselt takso- või sõidujagamisteenuste abil koju tagasi saada. IKT-lahendused võivad olla kasulikud, et analüüsida naiste öist transpordikäitumist, aga ka loomaks lihtsamaid viise, et teatada ühistranspordis toimuvast ahistamisest ja vägivallast," ütleb linnateadlane ja raamatu "The Gendered City" autor Nourhan Bassam.

Tallinn (üks võrgustiku Cities After Dark partneritest) käivitas 2023. aasta maist septembrini ööbussi pilootprojekti, mis pakkus olulist teenust töötajatele ja peolistele, ühendades nelja liiniga kesklinna ja äärelinnasid. "Ööbussid võivad olla otsustava tähtsusega naiste öise turvatunde suurendamisel, pakkudes jätkusuutlikku ja turvalist alternatiivi tööle minekuks või lihtsalt öise linna nautimiseks," ütles Natalie Mets, Tallinna ööelu nõunik.

Soolise pendelrände erinevuse vähendamine öösel on prioriteet, mida jagavad linnad üle kogu maailma. Näiteks on Mumbai SafeCity projekti eesmärk luua turvalisemaid liikuvus kogemusi, analüüsides veebipõhiste küsitluste ja linnakujunduse auditite abil kogutud andmeid selle kohta, kuidas naised öösel tänavatel, meelelahutussektoris ja transpordivõrgustikes liiguvad. Stanfordi Ülikooli, Vital Voices'i ja USA välisministeeriumi toetatud projekti raames töötati välja kümme põhimõtet, mida saab kasutada ka teistes linnades. Nende hulka kuuluvad naiste aktiivne osalus linnakujundusprojektides, ühiste öiste jalutuskäikude korraldamine turvalise kodutee tagamiseks ja naiste osalemise edendamine öises linnatööjõus. Naistaksojuhtide osatähtsuse suurendamine öises Mumbais on üks näide, kus ainult naistele mõeldud taksoteenused on viimasel kümnendil saavutanud märkimisväärset nähtavust.

 Koolitused ja teadlikkuse tõstmine paremateks töötingimusteks

Kui tahta öist linna pakkuda igaühele, siis on teadlikkuse tõstmine seksuaalse ahistamise teemadel väga oluline. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringu kohaselt on 90% seksuaalse ahistamise ohvritest naised ja iga kolmas naine on oma täiskasvanuelu jooksul kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda.

Et adresseerida paljude naiste poolt reisides ja tööl olles kogetud ebakindlustunnet, käivitas London naiste ööohutuse harta (Women's Night Safety Charter). See kohustab allakirjutanud organisatsioone kujundama avalikku ruumi ja töökohti naiste jaoks turvalisemaks, nimetama organisatsioonis naiste öise ohutuse edendamise eest vastutava eestvedaja, edendama teemakohaseid teavituskampaaniaid ja koolitama töötajaid, et tagada ahistamisteadete registreerimine ja nendele reageerimine. Linnapea Sadiq Khan on investeerinud üle 100 000 Inglise naela (u 117 000 eurot), et arendada koolitustegevust, üritusi heade tavade jagamiseks ja vahendeid vabatahtlike allakirjutanute toetamiseks. Nende ressursside hulgas on naiste ööohutuse harta tööriistakomplekt, mis koostati koostöös turvalisemat ööelu käsitleva riikliku kampaaniaga "Good Night Out".

Pariisi MTÜ Consentis (URBACTi võrgustiku Cities After Dark partner) on ühendanud jõud linna öise nõukoguga (Conseil de la nuit), et parandada turvalisust avalikel üritustel, kus nende sõnul on 60% naistest langenud seksuaalse rünnaku või vägivalla ohvriks. Nad koolitavad kunstnikke, töötajaid ja korraldajaid ning paigutavad infotahvleid klubide, muusikaasutuste ja festivalide ette. "Meie strateegia on kasutada võimalust rääkida seksuaalsest nõusolekust üritustel ja festivalidel, sest klubid ja kultuuriruumid on kohad, kuhu inimesed tulevad piduliku meeleoluga ja on avatud kuulama positiivseid sõnumeid," ütleb Julie Lalloué, Consentise'i koordinaator ja võrgustiku Pariisi kohaliku rühma liige. Meelelahutusasutustes teabe levitamine nõusolekukultuuri kohta pole ainult võimalus vähendada ürituste ajal toimuvat ahistamist, vaid ka viis harida inimesi parema käitumise suunas eraruumides (näiteks Pariisis pannakse toime enamik öiseid vägivallakuritegusid just eravaldustes).

Öösel meelelahutussektoris töötavate naiste turvalisuse suurendamine on teine peamine prioriteet Consentise jaoks, kes viis 2023. aasta oktoobris läbi kampaaniat Réinventer la nuit (Öö taaselustamine), et võidelda seksuaalse vägivalla vastu, mille ohvriteks  on langenud paljud DJ-d. Loodi manifest, et muuta öist kultuuritööd naiste ja LGBTQ+ inimeste jaoks turvalisemaks. Koostati mitmed protokollid, mille eesmärk on luua parem keskkond ennetuse ja teadlikkuse tõstmise kaudu peokülalistele, ürituste korraldajatele ja broneerimisagentuuridele.

Baarides ja klubides ohutusmeetmete rakendamine aitab neid kohti naistesõbralikumaks muuta. "Barcelonas korraldatud töötubades üllatasid mind noored naised, kes ütlesid, et nad tunnevad end linnatänavatel turvalisemalt kui klubides. Tavaliselt arvame, et parem on jääda siseruumidesse, kuid see ei ole alati tõsi. Ürituste toimumiskohtade kvaliteet on sageli kehv - puuduvad funktsionaalsed tualettruumid või kontroll selle üle, kellel on hoonetesse ligipääs. See on väga delikaatne teema, mida tuleb hallata kvalitatiivsete andmete abil, et mõista, kes ja kuidas neid ruume öösel kasutab," ütleb Gehl'i assistent ja öise juhtimise ja planeerimise uurija Andreina Seijas.

Uued teenused ja võimalused naistele 

Innovaatiliste teenuste loomine naiste tööalase konkurentsivõime ja öise elukvaliteedi toetamiseks on samuti oluline osa öömajanduse linnastrateegiast. Portugali linnal Bragal (Cities After Dark juhtpartner) on kavas käivitada esimene 24-tunnine lasteaed alates 2024. aasta septembrist. Clube do Pequenos (sõna otseses mõttes Väikeste Inimeste Klubi) asub Minho ülikooli ja linnahaigla lähedal ning võtab vastu lapsi alates sünnist kuni kolmeaastaseks saamiseni. See teenus on eriti kasulik tervishoiu- ja haridusasutustes töötavatele vanematele, pakkudes kergendust naistele, sest neile langeb suurem osa hoolduskohustusest. EIGE 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt hoolitseb Portugalis oma pere eest 87% naistest iga päev vähemalt 1 tunni, võrreldes 79%-ga meestest. Samuti veedab umbes 78% naistest iga päev vähemalt 1 tunni toiduvalmistamisele ja majapidamisele, samas kui meestest teeb seda vaid 19%, mis on üks suurimaid soolõhesid ELis.

Elav avalik ruum, kus naised end hästi tunnevad

Naiste juurdepääs öömajandusele hõlmab mitte ainult avalike ruumide ja haljasalade paremat planeerimist valgustus- ja ohutussüsteemidega, vaid ka strateegiaid, mis hoiaksid avaliku ruumi pimedatel tundidel kultuuri- ja äritegevusega elavana, julgustades naistöötajate jt osalemist öömajanduses. Heaks näiteks oli Torino UIA ToNite projekt, mille raames rahastati 20 mikroprojekti elavdamaks avalikke ruume Dora jõe äärsetel  linnalähedastel aladel teatrifestivalide, filmilinastuste, sporditegevuste ja keeleprogrammidega, milles osalesid peamiselt sisserändajate kogukondadest pärit naised. Tänavatel ja parkides korraldatud tegevused tõid positiivse tulemuse -  paljude eri põlvkondadest naiste osalus avalikus ruumis suurenes.

Eelnevalt mainitud Tallinna ööbussid on alates käesolevast aastast (2024) alaline teenus, mis on Tallinna öönõuniku arvates oluline saavutus. See näitab, et kui öömajanduse juhtimise eest vastutavad naised, pööratakse rohkem tähelepanu naiste ohutuse ja öise elukvaliteedi parandamiseks. 2018. aastal öökorraldajate ja -nõustajate seas ülemaailmselt läbi viidud uuring näitas, et vaid 26% neist olid naised, kuid et olukord on muutumas. "Linnaplaneerimine on traditsiooniliselt olnud meeste poolt domineeritud valdkond, kuid on huvitav, et üha rohkem naisi on kaasatud öömajanduse juhtimises ja neil on selles sektoris ka suurem mõju, sest paljud neist töötavad kultuurivaldkonnas." ütleb Andreina Seijas. 

Kuigi sooline lõhe võib püsida, ei ole see ületamatu tänu kohalikele linnastrateegiatele ja uutele teenustele, mille eesmärk on muuta öömajandus linnade majanduskasvu, jätkusuutlikkuse ja võrdõiguslikkuse võimendavaks jõuks.

Jälgi Cities After Dark võrgustikku selle ametlikul veebilehel ja LinkedInis, et saada rohkem inspiratsiooni! 

Lisainspiratsiooni saamiseks soolise võrdõiguslikkuse kohta linnapoliitikas külasta FEMACT-Cities ja GenProcure'i võrgustiku lehekülge ning tutvu sooliselt võrdõiguslike linnade teadmiskeskusega.  

EL tasandi linnaalgatustest on enim üle Euroopa kanda kinnitanud URBACT ning EUI (European Urban Initiative, varasem Urban Innovative Actions – UIA), mille vastu on alates 2014. aastast olnud kasvav huvi ka Eesti omavalitsustel. Mitmed aktiivsed Eesti omavalitsused ja omavalitsuste liidud on osalenud URBACT üleeuroopalistes linnade tegevuste planeerimise võrgustikes (Action Planning Networks) ning teistes linnaalgatustes, näiteks ülekandevõrgustikes (Transfer Networks). Sellest aastast on Tallinnas käivitunud ka UIA rahastuse saanud piirkondlik arendusprojekt, millest tõotab kujuneda EL tasandi innovatsiooni ja lõimumise lipulaevaprojekt eeskujuks teistele linnadele.

EL võrgustikes osalemise mõte seisneb linnade vahelise kogemuste ja teadmiste vahetuses, et ühes kohas järeleproovitud väärtuslikke kogemusi edukalt ka mujal rakendada, samuti toetatakse programmidest poliitikakujundajate ja praktikute oskuste ja võimekuse arendamist ning uudsete lahenduste, lõimunud ja kaasavate linnapoliitikate rakendamist linnades. Kui EUI on suunatud pigem suurematele linnadele, siis URBACT-s käsitletakse linnu pigem kohaliku omavalitsuse üksuse tähenduses.

Arutlesime, kuidas aitab EL võrgustikes ja linnaalgatustes osalemine Eesti linnu ja maa-omavalitsusi paremini planeerida, milline on Eesti omavalitsuste võimekus olla Euroopa tasandil eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele linnadele, või on meil pigem õppida teistelt. Sessioonis jagatatud kogemused olid eelkõige URBACT ja EUI programmides osalemise kesksed, kuid ilmestavad ka Interreg-i ja teistes koostööprogrammides osalemise väärtust laiemalt.

Priidu Ristkok (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) – Ministeeriumi ja Tallinna vaade: Miks on Eesti kohalikel omavalitsustel vaja EL tasandi võrgustamist, mis see meie linnadele tagasi toob?

Kadri Leetmaa ja Anneli Kährik (TÜ)  – URBACT programmi ja Euroopa Linnaalgatuse (EUI) tegevused 2024. aastal

Triin Sakermaa (Tallinna Strateegiakeskus) – Kestliku arengu eesmärkide põimimine linnade arengudokumentidesse (URBACT võrgustikus osalemise näitel)

Markus Toompere  (Tallinna Strateegiakeskus) – SOFTacademy - koostöömudel modernistliku linnaosa üleminekul hubaseks elukeskkonnaks (Euroopa Linnaalgatuse innovatsiooniprojekt Tallinnas)

Kristina Reinsalu (E-riigi Akadeemia) – Kohaliku tasandi osalusdemokraatia arendamisest URBACT võrgustikus Tartu valla näitel

Most city strategies and agendas see the hours between early evening and early morning as a space for consumption, with significant attention given to industries traditionally associated with the night such as entertainment and hospitality. However, the night-time economy is also a productive field with a series of services functioning at night including public transport, logistics, waste collection and healthcare, all of which are fundamental for keeping our cities fully operational on a 24/7 basis.  

Bartenders, cleaners, drivers, nurses, and logistic workers are just some of the professional categories of workers ‘after dark’. If we look at the impact of night-time economy on the local workforce across the globe: in New York, the night-time economy supports 300 000 jobs  in culture and entertainment alone (hospitality, bars, arts, sport and recreation) while in London 1.6 million people work at night across diverse sectors (191 000 persons work in healthcare, 178 000 in professional services, 168 000 in culture and leisure).  

Following these observations, a gendered division of work leaves room for inequalities in the night-time economy. Only 38% of night-time workers in London are women, and statistics don’t fully account for the caring responsibilities undertaken mostly by women at home during night-time hours.  

Reshaping how cities work at night for women is key for improving employability and feeling of safety, but also for counteracting any form of sexual harassment and promoting gender equality through new services and functions. 

All aboard for safer cities 

Fostering access to better jobs at night for women is a challenge that needs to be tackled across several dimensions in cities. The perception of safety in public spaces is a decisive element that also affects the working choices made by women. According to the 2023 Report on the Quality of Life in European cities, women are less likely than men to feel safe in the city at night (67% versus 72%). 

The access to frequent, safe and reliable public transportation modes is a crucial aspect for reducing inequalities in access to the night-time economy. “Women often refuse jobs because of night shifts. Waiting for a night bus or a train at night can be very problematic, and it often keeps women out of using these mobility modes, forcing us to spend much more than men to get back home in a safer way with taxi or ride-sharing services. The use of ICT solutions could be useful for analysing how women use transport at night but also for creating easier applications to report harassment and violence happening on public transportation” says Nourhan Bassam, urbanist and author of The Gendered City.

Night Bus in Tallinn. Source: Cities After Dark.

The night bus pilot project launched by Tallinn (EE), one of the partners of Cities After Dark, from May to September 2023 offered an important service for workers and partygoers, with four lines connecting the city centre to different suburbs of the city. “Night buses can be crucial for enhancing the feeling of safety for women at night, offering a sustainable and safe alternative for commuting to work or just for enjoying the city at night," says Natalie Mets, night-time advisor of Tallinn and coordinator of the URBACT Local Group.

Addressing the gender commute gap at night is a priority shared by cities all around the world. In Mumbai, the SafeCity project aims to create safer urban and mobility experiences for all through the analysis of data collected with online surveys and urban design audits on how women move in streets, markets and transport interchanges at night. The project, supported by Stanford University, Vital Voices and the US State Department, developed ten principles that can be replicated in other urban contexts. These include the active involvement of women in urban design projects, the organisation of collective night walks for a safe journey to home and the promotion of women’s participation in the urban workforce at night. Increasing the presence of female taxi drivers at night in a city such as Mumbai is one example where women’s-only taxi services gained considerable visibility in the last decade.

The more we know: Training and education for better working conditions

If a city wants to ensure the right to the night for all, then raising awareness, from workers to partygoers, on how to prevent and counteract any form of sexual harassment is crucial. According to a study of the European Fundamental Rights Agency, 90% of victims of sexual harassment are women, and 1 in 3 women have experienced physical or sexual violence during their adult lives.

To tackle the feeling of insecurity experienced by many women while travelling and working, London (UK) launched the Women’s Night Safety Charter. This charter commits signatory organisations, venues and businesses operating at night to design public spaces and workplaces safer for women, nominate a champion within the organisation responsible for promoting women’s night safety, promote communication campaigns on the topics and train the staff to ensure that all the harassments reports presented by women are recorded and responded to. Mayor Sadiq Khan has invested over GBP 100 000 (around EUR 117 000) to develop training activities, events for sharing good practices and resources for supporting voluntary signatories. Among these resources, the Women’s Night Safety Charter’s Toolkit was produced in collaboration with the national campaign for a safer nightlife ‘Good Night Out’ to offer ideas and inspiration for putting the commitments into action with a special focus on staff upskilling and innovative ways to communicate with customers.

In Paris (FR), the NGO Consentis, a partner of the URBACT network Cities After Dark, is joining forces with the city’s Night Council (Conseil de la nuit) to improve safety at public events, where they say 60% of women have been victims of sexual assault or violence. They organise training activities for artists, staff and organisers, and place stands temporarily outside popular clubs, music venues and festivals. “Our strategy is to take the opportunity to talk about sexual consent at events and festivals because clubs and cultural spaces are places where people come with a festive mood and are open to listen to positive messages,” says Julie Lalloué, co-coordinator of Consentis and member of the network’s Local Group in Paris. Spreading information about consent culture in cheerful locations is not only a way for reducing harassment during events but also a way to educate people towards better behaviour in private spaces, in a city like Paris where most of the violent crimes occurring at night take place in private properties.  

NGO Consentis. Source: Cities After Dark.

Enhancing the safety of women who work in the entertainment sector at night is another key priority for Consentis, which promoted the campaign Réinventer la nuit (Reinventing the night) in October 2023 to counter sexual violence against DJs. A manifesto was launched to promote a series of principles for making cultural work at night safer for women and LGBTQi people. The campaign has also produced a series of protocols for the security of artists and music venues aimed at creating a better work environment through prevention and awareness-raising measures for different groups, such as partygoers, event organisers and booking agencies.  

The implementation of measures for improving safety in bars and clubs can also make these venues more women-friendly. “In a series of workshops that I curated in Barcelona I was surprised to see that young women said they feel safer in the streets of the city than inside a club. Normally we think that it’s better to stay indoors, but it’s not always true. The quality of the venues is often poor: there are no functional restrooms or control on who has access to these venues. It’s a very delicate subject that needs to be managed with the use of qualitative data to understand who is using these premises at night and how,” says Andreina Seijas, associate at Gehl and researcher on night-time governance and planning.

New services and opportunities for women 

The creation of innovative services to support employability and, more generally, the quality of life of women at night is also an important element of the urban strategies on night-time economy. Braga (PT), the lead partner of the URBACT network Cities After Dark, is set to launch the first 24-hour nursery from September 2024. The Clube do Pequenos (literally, Little People’s Club) is close to the Minho University and the city hospital and will welcome children from birth to three years old. This service will be particularly useful for the parents working in healthcare and educational services, relieving women who share most of the caring responsibilities for children and other vulnerable or elderly relatives after dark: according to the EIGE’s Gender Equality Index 2019, in Portugal 87% of women take care of their family for 1 hour or more daily, compared to 79% of men while around 78% of women do cooking and housework every day at least for one hour compared to only 19% of men, which is among the widest gender gaps in the EU.

Night Nursery. Source: Cities After Dark.

Vibrant public spaces for women to take their place 

Women’s access to the night-time economy involves not only better planning of public spaces and green areas, with lighting and safety systems, but also strategies for keeping these public spaces vibrant after dark with cultural and business activities precisely by encouraging the participation of female workers and other users in night-time economy. This was exemplified by the UIA ToNite project of Turin (IT), which funded 20 micro-projects to revive public spaces in suburban areas along the Dora River with theatre festivals, film screenings, sports activities and language programmes mostly attended by women from migrant communities. The activities organised in streets and public parks provided a positive response to different generations of women reclaiming public spaces at night, increasing their participation in the public realm. 

The night buses in Tallinn mentioned before are a permanent service from this year (2024), a key achievement for the night-time advisor. It speaks to the stronger attention that women in charge of governance responsibilities on night-time economy have on the improvement of services for the safety and the quality of life of women at night. A study carried out globally among night mayors and advisors in 2018 showed that only 26% of them were women, but something is changing. “Urban planning has traditionally been a male-dominated field but it is interesting to notice that more women are getting involved as leaders in the night-time economy and are having greater influence on the governance of this sector because a lot of them work in the cultural field or in queer spaces, so they can bring a new perspective,” says Andreina Seijas. 

While the gender gap may persist, it is not insurmountable thanks to local urban strategies and new services aimed at making the night-time economy a leverage for growth, sustainability and equality in cities.  

Follow the Cities After Dark network at its official network page and on LinkedIn for more inspiration! 

For more inspiration on gender equality in urban policy, visit the FEMACT-Cities and GenProcure network page and explore the Gender Equal Cities Knowledge Hub. 

URBACT võrgustiku kogemus

Lihtsustatult öeldes on URBACT võrgustikud avatud linnadele, suurlinnapiirkondadele, linnaosadele, valdadele ja avalik-õiguslikele asutustele, kestavad sageli 2,5 aastat ja kaasavad partnereid paljudest eri riikidest. 

Eelmise aasta taotlusvoor oli pühendatud Tegevuse Planeerimise Võrgustikele (Action Planning Networks).

Uus Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike (Innovation Transfer Networks)  taotlusvoor on avatud 20. märtsini 2024

ja edukate Heade Linnapoliitiliste Praktikate (Good Practices) taotlusvoor kestab 15. aprillist kuni 30. juunini 2024.

Praegu koostatakse Lätis, Leedus, Horvaatias, Poolas, Itaalias, Hispaanias ja Sloveenias säästva liikuvuse kavasid. Bulgaaria, Ungari, Sloveenia, Portugali, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Hollandi ja Bosnia-Hertsegoviina linnakogukonnad parandavad linnade ja looduse vahelisi suhteid. Teised võrgustikud on võtnud eesmärgiks mõista, miks on väiksemad linnad õnnelikumad, milline on noorte linnaelanike juurdepääs töökohtadele jne.

Võrgustikest saadavad uued teadmised on koondatud artiklitesse, mille on koostanud võrgustikke juhtivad eksperdid.

Uut tüüpi Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustikud

Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike juhtpartnerid saavad olla eelnevalt "Urban Innovative Actions" (UIA) rahastatud projektides osalenud linnad.

24 kuu jooksul annab UIA projekti linn kogemusi ja oskusteavet teistele linnadele kolme etapi kaudu: 1) mõistmine, 2) kohandamine ja 3) ettevalmistus idee taaskasutamiseks. Iga kaasatud linna peamine väljund on kindel tegevusplaan.

Lisateave uue võrgustiku kutse kohta (sealhulgas osalemistingimused) on leitav kandideerimisjuhiste dokumendist. Samuti on koostatud artikkel Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike projektiideede kohta.

URBACT võrgustike edulood

 Järgnevalt esitame mõned  näited eelnevate URBACT võrgustike saavutuste ja arengute kohta.  

Tehnoloogia ja digitaalse ülemineku valdkonna võrgustikest Techtown ja TechRevolution kujunes  TechRevolution 2.0. Sarnaselt arenes ka tegevusplaneerimise võrgustik PROCURE ülekandevõrgustikuks Making Spend Matter. Võrgustikes osalenud linnad ja juhtpartnerid jäid enamjaolt samaks ning said seega mitmekülgse võimaluse jätkata oma teema arendamist.

Mitmel juhul avas võrgustikus osalemine linnadele uusi suundi ja eesmärke nii URBACTi raames kui ka sellest väljaspool. Näiteks AGRI-URBAN, kus paljud partnerid liikusid Horisont 2020 võimaluste suunas, samal ajal kui teised partnerid arendasid välja URBACT ülekandevõrgustiku, BioCanteens, millest arenes veel üks kõrvalalgatus, BioCanteens 2. Samuti on heaks näiteks Electric Vehicles in Urban Europe Network võrgustik, mis kasutas oma algset projekti mitme miljoni euro suuruse näidisprojektina.

1. Mida rohkem, seda uhkem

Mida rohkem on võrgustikus partnereid, seda parem. Mõni osaleja võib viimasel hetkel loobuda, ühineda mõne teise projektiga või esitada allkirjastatud kinnituskirja liiga hilja.

Kui URBACT võrgustik on heakskiidetud ja tegevused on alanud, võib mõni partner osutuda oodatust vähem aktiivseks. Seetõttu on võrgustiku loomine minimaalse partnerite arvuga pigem riskantne.

2. Usaldusväärsed partnerid

Usaldus on iga partnerluse põhikomponent. Kui potentsiaalne partner on kindlaks tehtud, on oluline koostöö osas ühised eesmärgid seada.  

Püüdke ennetavalt märgata koostööd pärssivaid ebakõlasid, näiteks kui:

- nende ainus soov on URBACT linnaks saada - ükskõik millise võrgustikuga liitudes;

- nad tahavad saada URBACT linnaks, kuigi neil pole valmisolekut tegelikult teemaga tegeleda ja kohalikul tasandil muutusi ellu viia;

- nad on rohkem huvitatud eelarvest kui väljakutsest endast;

Positiivne indikaator on potentsiaalse partneri reageerimisvalmidus varajases etapis. Kui neid tuleb teabe ja panuse saamiseks taga otsida, ei ole see tõenäoliselt hea märk.

3.   (Geograafilise) tasakaalu leidmine

URBACT võrgustikes on edukaid partnerlussuhteid loodud erineva suurusega ja taustaga piirkondade vahel.

Vastastikune õppimine ei toimi ainult ühes suunas "hästi arenenud" partneritelt "vähem arenenud" partneritele. Kogemuste vahetamine ja kohapealsed külastused annavad võimaluse teadmisi mõlemapoolselt suurendada. Partnerid peaksid enne taotluse esitamist tegema kindlaks, kas nende huvid ja edasised eesmärgid koostöö osas kattuvad.  

Sõltuvalt võrgustiku tüübist võivad osalemistingimused muutuda, seega kontrollige alati iga üleskutse tingimusi.

4. Otsi (ühiseid) suundi

Enne lõplikku partnerite nimekirja koostamist tuleks kõigi võrgustikus osaleda soovivate kandidaatidega lähemalt tutvuda.

Vältida tuleks linnu, kes kandideerivad võrgustikku läbi kolmanda osapoole, nt konsultandi kaudu - see võib olla märk, et linnal ei ole tegelikku huvi ja/või suutlikkust saada pühendunud ja aktiivseks partneriks.

Valitud partner peaks osalema kõikidel kohtumistel ning näitama ausust ja avatust. Vajalik on entusiasm ja valmisolek täita ülesandeid ja toetada teisi.  See tähendab URBACT meetodi tundmaõppimist, jätkusuutliku arengu soodustamist ja URBACT valdkondadevaheliste teemade - digitaalsuse, roheteemade ja soolise võrdõiguslikkuse - integreerimist poliitikakujundamisse.

5. Lugupidavus

Partnerluse puhul tähendab austus väga palju - olgu see siis tähtaegade või võrgustiku pakutud tegevuskava järgimine.

Edukas partnerlus ei tee kvaliteedi osas järeleandmisi. Tuleb realistlikult planeerida, kui palju aega ja vaeva 2,5 aasta jooksul projektile kulub ning sellele peaksid partnerid juba projekti alguses mõtlema.

6. Kogemus ei ole ainutähtsusega

Meie juhtpõhimõte on tagada võimalikult paljude linnade osalemine URBACT võrgustikes, et kõigil oleks võimalus kogeda nn “URBACTi teekonda”.  URBACT püüab eriti toetada linnu, mis ei ole kunagi varem URBACTi programmis osalenud.

7. Otsi kontakte erineval viisil!

Partnerite otsingut on kõige lihtsam alustada URBACT partneriotsingu veebilehel. Et seda maksimaalselt ära kasutada, tuleb teada, mida otsite... ja see sõltub konkreetsest võrgustiku kutsest.

Paljud partnerlussuhted saavad alguse ühiste ürituste kaudu. URBACTi üritused - eelkõige ELi Linnalaborid ja Linnafestivalid - on suurepäraseks võimaluseks teiste linnadega kontakti luua. Järgmine URBACT linnafestival toimub 8.-10. aprillil 2025 Poolas. See saab olema ideaalne koht Ülekandevõrgustike partnerite leidmiseks.

Teine võimalus saada ülevaade projektiettepanekutest ja võimalustest on võtta ühendust riiklike URBACT kontaktpunktidega. Nemad on programmi saadikud, kes esindavad URBACTi ja suhtlevad selle osas regulaarselt kohalikus keeles. Üleskutse kohta teabe edasiseks levitamiseks on nad korraldanud riiklikke infopäevi nii otsekontaktis kui ka veebipõhiselt, milles on linnad oodatud osalema.

 Kui olete huvitatud Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustiku projektipartneriks saamisest, siis siin leiduvad mõned kasulikud lingid põhidokumentide jaoks (ametivolitused, juhend taotlejatele, programmi käsiraamat) ja võrgustiku kutse jaoks (rubriigis "Dokumendid").

Kui soovite rohkem teada tulevaste Innovatsiooni Ülekandmise Võrgustike projektide ja partnerite kohta, lugege artiklit ja vaadake meie veebipõhist infotundi, mis käsitleb tugeva partnerluse loomist. Pakume ka hulgaliselt muid veebiseminare ja erinevaid materjale.

Veebiseminaril tutvustame 10. jaanuaril 2024 avanenud URBACT IV programmi uut taotlusvooru (Innovation Transfer Networks) ja European Urban Initiative (EUI) ehk Euroopa Linnaalgatuse meetmeid, mille eesmärgiks on suurendada linnade võimekust ning teadmisi linnade jätkusuutliku arengu toetuseks.

Veebiseminaril räägime suurematest kuni 5 MEUR suurustest meetmetest linnadele ja linnapiirkondadele kui ka väiksematest meetmetest, mille abil võimalik kohtuda teiste Euroopa linnade ekspertidega ja ellu viia oma jätkusuutliku linnaarengu strateegiat.

Ootame osalema erinevaid KOV esindajaid, omavalitsusliite, arenduskeskusi ja eksperte!

Need, kes ei ole veel liitunud, siis soovitan ühineda ka meie uudiskirjaga, kus lisaks URBACT ja EUI infole, edastame teavet ka teiste EL tasandi rahastusvõimaluste ja heade kohalike praktikate kohta. Liitu uudiskirjaga siin.

Lisainfo:

Kadri Leetmaa, kadri.leetmaa@ut.ee, URBACT Eesti kontaktpunkt

Anneli Kährik, anneli.kahrik@ut.ee, EUI Eesti kontaktpunkt